Braks Art

Maalid, graafika, väljatrükid, disain

Eesti
Eesti English

Rubriik: Kunstiõpe

  • Milleks tegeleda kunstiga?

    Milleks tegeleda kunstiga?

    Kunstiga tegelemiseks on mitmeid põhjuseid. Kõige olulisem neist on vajadus end väljendada, jõuda originaalse tulemuseni.

    Kunstiga tegelemine arendab mõtlemise erinevaid tasandeid kaasates loovuse, kriitilise mõtlemise ja probleemilahendusoskuse ning aitab kaasa peenmotoorika arengule.

    Peenmotoorika

    Peenmotoorika on käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja täpsus: esmalt haaramine, siis söömine, lõikamine, riietumine ning hiljem kirjutamine ja joonistamine. Uuringutest selgub, et needsamad lihtsatena tunduvad väikseid sõrmede ja labakäe piirkonna lihaseid aktiveerivad tegevused on tihedas seoses taju, mõtlemise, tähelepanu, mälu, kõne ja lugemisoskuse arenguga.

    Sõrmede liikumise arengus on koolieelses eas, algklassides aga ka vanemas eas olulisel kohal tegevused, kus tuleb ühendada esemeid, sobitada omavahel osakesi, sorteerida või paigutada ümber eri kuju või suurusega väikeseid esemeid, seetõttu on soovitav tegeleda meisterdamisülesannetega.

    Käelise tegevuse käigus loodud esemed ja kogetud emotsioonid on arengu jaoks tähtsad ning pakuvad eduelamust.

    Loomeprotsess

    Loomeprotsess kujutab endast tavaliselt sihipärast uute materiaalsete ja vaimsete väärtuste loomist. Loomeprotsess võib esineda kõikides inimtegevuse valdkondades. Nii kunsti, helindite, kirjanduse kui ka inseneri ja teaduse loomeprotsess hõlmab aistinguid, taju, mõtlemist, assotsiatsioone, intuitsiooni, inspiratsiooni, kujutlust, probleemide lahendamist ja produtseerimist.

    Kunstiga tegelemine käivitab loomeprotsessi, milles osalevad enamik inimese meeli.

    Loovus

    Loova mõtlemise piirid ulatuvad kujundlikust (visuaalsest) mõtlemisest kuni abstraktse (mentaalse) mõtlemiseni. Loomeprotsessist võtavad osa inimese kõik vaimsed jõud, eriti kujutlusvõime, selles esinevad ka õppimise ja mängu elemendid ning seda võib mõista sammude ahelana, mis on vajalik probleemi lahendamiseks.

    Loovust sütitab inspiratsioon, kui kogu vaimujõu keskendumine loomingu objektile. Seda toetavad ka intuitsioon, kui tunnetuse vahetu, loogilist arutelu välistav külg ning assotsiatsioonid, kui indiviidi elu kestel tekkinud sidemeid psüühilise tegevuse ja või seisundite vahel, mis väljendub ühtede esilekutsumises teiste poolt.

    Looming

    Kujutav kunst peegeldab looja (kunstniku) elamusi ja tunnetusi nägemismeelega tajutavate kujundite kaudu. Kujutatav on looming.

    Selleks, et midagi luua, peab see eelnevalt ette kujutatud olema. Kujutlus on loome “pooltoode” mille alusel midagi kujutada püütakse. Kujutleda võib nii pilti, helindit, süžeed, kontseptsiooni, hüpoteesi kui ka matemaatilist avaldist, algoritmi ja tõestuskäiku, kuni nad välja kujunevad ehk kujundiks vormuvad. Seega loomeprotsess algab kujutluse tekkimisega ja lõpeb kujutamisega.

    Looming hõlmab endas ka looja (tegija) individuaalseid omadusi ja tema “maitset”, mitmesuguseid omaksvõetud reegleid ja tõekspidamisi.

    Loomingu teostus on piiratud tegija võimetega. Oma meelte ja pädevuste arendamine on üks eeldusi, mis aitab loomeprotsessis edukas olla.

  • Mis on kunst?

    Sõna kunst saab kasutada laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses, nimetuse kaunid kunstid all mõistetakse kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsu-, näite- ja filmikunsti. Kitsamas tähenduses paigutatakse mõiste kunst alla traditsioonilised kunstiliigid kujutav kunst (maalikunst, skulptuur, graafika), arhitektuur ja tarbekunst, aga ka uuemad visuaalse kunsti alaliigid nagu arvutikunst, fotokunst jne.

    Sõna kunst on eesti keelde tulnud saksa keelest, kuid kasutatakse ka läänemeresoome algupära sõna taie. Sõnal kunst on eesti keeles mitu tähendust:

    1. kunst kui loominguline tegevus (kirjanduse, muusika, kujutava kunsti jne vallas), mille tulemusena sünnivad kunstiteosed;
    2. kunst kui oskus, meisterlikkus, vajalike võtete valdamine;
    3. kunst kunstlik, st mitteloomulik, tehislik.

    Kunsti arengut ja muutumist läbi erinevate ajastute uurib kunstiajalugu.

    Kunst tekkis koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus – kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks.

    Tihti tajutakse kunstina selliseid inimeste tehtud või ümber kujundatud esemeid (artefakte), millel puudub praktiline otstarve. Loe edasi…

    Nii kunsti mõiste kui kunstniku roll on aja jooksul läbi teinud muutusi. see on pidevas muutuses praegugi. Kunst on tihedalt seotud kultuuriga, mis on eri rahvastel ja rahvustel erinev.

    Religioossel eesmärgil loodud esi-, vana- ja keskaja kunstiteosed polnud mõeldud eelkõige silmailuks, vaid teispoolse elu sisustamiseks, kõrgemate jõudude (jumala) mõjutamiseks või usuga seotud kujutelmade visualiseerimiseks. Jõukamate tellijate kaudu hakkas kunst levima ka kodudesse. Koduseinte kaunistamiseks loodud kunst ilmalikel teemadel oli esialgu mõeldud vaatamiseks üsna kitsale ringile. 19. sajandil rajati Euroopas hulk kunstimuuseume ja kujutava kunsti teosed pandi publikule vaatamiseks näitusesaalidesse, nii muutus kunst järjest populaarsemaks ka lihtrahva seas.

    Suur muutus kunstiteose mõistes tuli 20. sajandil. Prantsuse-Ameerika kunstnik Marcel Duchamp leiutas mõiste ready-made ehk valmis objektide toomise näitusesaali. Tema 1917. aastal „Purskkaevu“ nime all esitletud teos, mis oli tegelikult tavaline pissuaar (vt foto üleval), põhjustas kunstimaailmas tõsise vapustuse. Ettekujutuse traditsioonilisest kunstiteosest on pea peale pööranud ning kunstiteose mõistet laiendanud arvuti- ja internetiajastu. Üldlevinud on tänapäeval nn institutsionaalne kunstiteooria ehk arusaam, et kunstiteos on see, mida kunstina pakutakse.

    Kunsti analüüsides tuleb alati arvestada ajastut ja kultuuri eripärasid, mil taies loodi, see annab võtme kunstniku ja tema loomingu mõistmiseks just sellel ajahetkel. Iga kunstiteost tuleb vaadelda konkreetses ajas, et mõista tema tähendust ja rolli. Kunstiteoste tähtsus muutub ajaloos. On hulk näiteid, kuidas omal ajal tunnustatud kunstnikud ja imetletud maalid tänapäeval erilist huvi ei ärata või vastupidi – avastatakse päris uusi või hinnatakse ümber kunstiteoseid, mis varem tähelepanu pole pälvinud.

    Marcel Duchamp. Puskkaev. 1917

    Igal kunstiteosel on oma saatus. Enne muuseumi jõudmist ning kuulsaks saamist on teos reeglina olnud kellegi eravalduses. Mõne teose kuulsaks saamisele võivad kaasa aidata ka juhuslikud asjaolud (näiteks „Mona Lisa“ varastati Louvre`ist 1911. aastal ja järgnenud otsingute ning taasleidmise järel kasvas tema kuulsus tunduvalt).

  • Kes on kunstnik?

    Igal ajajärgul on kunstiga tegelevatesse inimestesse suhtutud pisut erinevalt. Koopamaalide loomise ajastul oil kunst seotud usuga ja kunstnik oli omamoodi maag. Keskaja kunstnikud, kes valmistasid puust või kivist ilmekaid skulptuure ja püstitasid katedraale, ei pidanud ennast suurteks kunstnimeks vaid pigem meistriteks ja käsitöölisteks, kunst oli pigem ühislooming.

    Suhtumine kunstniku kui suurde isiksusse kasvas renessansiajal (15.-16. saj), kui esile tõusid mitmed tunnustatud suured meistrid nagu Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Uusajal kasvas kunstniku roll, kuid tema loominguline vabadus oli piiratud. Kunstnikud said tellimusi kirikult, kuningatelt ja aadlikelt ning pidid järgima nende soove ja maitset, samuti kunstis kehtivaid tavasid.

    Ettekirjutatud normidest hakkas kunst ennast vabaks võitlema 19. sajandil. Eeskirju mitte järgivad kunstnikud ei leidnud esialgu tunnustust, nende töid ei ostetud ja nad pidid vaevlema puuduses. Heaks näiteks on siin praegu maailmakuulus Vincent van Gogh, kes müüs oma eluajal vaid ühe töö. Tänapäeval maksavad tema maalid miljoneid.

    Nüüdisaja kunstniku rollid on mitmekesised. Kunstnikul on vabadus luua, mida ja kuidas ta soovib, kunstnik peab oskama ennast „müüa“ – ta peab orienteeruma reklaami- ja meediamaailmas, otsima oma töödele näituse- ja müügivõimalusi jne ja peab olema ühtlasi ka ettevõtja ja mänedžer.

  • Mis on kunstitehnikad?

    Maal

    Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst jaotatakse teose loomisel kasutatavate vahendite või tehnikate järgi:

    • Akvarell on vesivärv ja maalitehnika, mille puhul värv kantakse pinda laseerivalt märjalt-märga tehnikas või kihtide viisi paberile, siidile või pärgamendile. Laseerimine – maalimisvõte, mille puhul mitu läbipaistvat värvikihti kantakse üksteise peale.
    • Guašš on vesivärv, mis katab pinda läbipaistmatu kihina.
    • Fresko on seinamaalitehnika, mille puhul lubjaveega segatud pigmentvärvidega maalitakse niiskele lubikrohvitud pinnale.
    • Seko (secco) on seinamaalitehnika, kus temperavärvidega maalitakse kuivale krohvile.
    • Pastell on kuivast värvipigmendist pressitud pehme kriiditaoline pulk ja sellega loodud teos.
    • Õlipastell (rasvakriit) on õlilisandiga pastellipulk ja sellega loodud teos.
    • Rasvakriit on pigmendist ja rasval põhinevast sideainest pressitud pulk joonistamiseks või maalimiseks.
    • Tempera on veega segatav värv, mis koosneb pigmendist, teatud sideainest jne. Munatempera puhul on sideaineteks munavalge ja/või munakollane; kaseiintempera puhul kaseiin jne. Temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule.
    • Õli – õlivärv on meedium maalimiseks, mis koosneb värvipigmendist, linaõlist jm lisanditest. Õlimaal tehakse õlivärvidega peamiselt krunditud alusele (nt puittahvlile, lõuendile, vaskplaadile, vineerile, papile vms).
    • Akrüül on kiiresti kuivav veepõhine sünteetiline emulsioonvärv. Akrüülvärvid on vees lahustuvad, ent kuivanult muutuvad veekindlaks. Akrüülmaali teos võib sarnaneda akvarell- või õlimaaliga, kui värvile on töö tegemise ajal lisatud erinevaid pastasid, geele või meediume.

    Kollaaž

    Kollaaž on kunstitehnika, milles kleepimise teel kinnitatakse alusele paberitükke vm materjali tükke ja moodustatakse nendest tervikpilt. Tükeldamiseks sobivad ajalehed, ajakirjad, fotod, dekoratiivpaberid, kangad, postkaardid, tapeet, värviline paber, erinevad tekstid jne. Tükke valmistatakse ette kas lõigates või rebides. Töö ilmestamiseks võib kasutada erinevaid vahendeid – akvarellid, värvipliiatsid, vildikad, markerid jms.

    Henri Matisse, Madame de Pompadour, 1951

    Fotokollaažis kasutatakse teose loomisel fotosid.

    Graafika

    Graafika on kujutava kunsti liik, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad.

    • Joonistamine on mingile pinnale visuaalsete kujundite tegemine joonistusvahenditega – näiteks pliiatsi, sule, sangviini, puusöe või kriidiga. Joonistamise lõpptulemus on joonistus.
    • Joonestamine on tehniline joonistamine. Joonestamise lõpptulemuseks on plaanid.
    • Kalligraafia on ilukiri ehk kirjakunst, milles antakse kirjamärkidele kaunis kuju.

    Trükigraafikas on graafilise töö tulemuseks paberile trükitud pilt. Väljendusvahenditeks on joon, punkt, mustad ja valged, aga ka värvilised pinnad. Trükigraafika jagatakse erinevate tehnikate alusel:

    • Kõrgtrükk on trükimenetlus, mille puhul kujutis saadakse trükivormi kõrgemalt osalt. Kõrgtrüki tehnikad on: ksülograafia, linoollõige, plastikaatlõige, puugravüür, puulõige, vahtplasttrükk.
    • Sügavtrükk on graafikatehnika, mille puhul jäljendi jätavad trükivormi süvendid, kuhu trükivärv on sisse tampoonitud või pressitud. Sügavtrüki tehnikad on: akvatinta, etsing ehk söövitus, kuivnõel, metsotinto, ofort, pehmelakk ehk vernis mou, reljeeftrükk ehk embossing, vasegravüür.
    • Lametrükk on graafikatehnika, kus trükivormi trükkivad ja mittetrükkivad osad on samal tasapinnal. Lametrüki tehnikad on: diatüüpia, monotüüpia, giclée-trükk, koopiatrükk, litograafia ehk kivitrükk, contre-épreuve ehk vastastrükk.
    • Võrktrükk, sõeltrükk –  trükivormiks on raamile pingutatud võrk, mittetrükkivate osade moodustamiseks kaetakse võrgu vastavad osad kihiga, mis värvi läbi ei lase. Siia alla kuulub serigraafia ehk siiditrükk.

    Kujundusgraafika ehk tarbegraafika ehk graafiline disain on graafika alaliik, mis tegeleb esemelise keskkonna graafilise kujundamisega. Kirja, värvi ja vormi abil kujundatakse ja näitlikustatakse informatsiooni pildikeeles. Kujundusgraafika tooted (teosed) on näiteks raamatud, ajalehed, veebilehed, plakatid, reklaamid meedias, pakendid, kaubamärgid, logod, voldikud jne.

    Arvutigraafika on graafika alaliik, mis tegeleb kujutiste loomisega tarkvara abil.

    • Rastergraafika on arvutigraafika, mille puhul arvuti tarkvara kasutab kujutise salvestamiseks üksikuid punkte e piksleid, millest igaühel on oma värv ja igaüks on teistest sõltumatult töödeldav. Mida suurem on punktitihedus e resolutsioon, seda kvaliteetsem on pilt. Sellel põhinevad programmid Adobe Photoshop, Corel Photopaint jt.
    • Vektorgraafika on objekt-orienteeritud graafika, mille puhul arvuti tarkvara kasutab kujutise esitamiseks geomeetrilisi valemeid. Vektorgraafikas loodud pilte võib piiramatult suurendada ning vähendada, ilma et kujutise kvaliteet halveneks. Sellel põhinevad programmid Adobe Illustrator, Corel Draw, Macromedia Freehand jm.

    Segatehnika

    Segatehnika on tehnika, mis kombineerib erinevaid kunstiliike ja -vahendeid ühes ja samas kunstiteoses.

    Skulptuur

    Skulptuur on kolmemõõtmeline või ruumiline kunstiteos. Klassikalises mõttes valmistatakse skulptuure kas modelleerides (savi), valades (pronks) või välja puhastades (marmor). Materjali ja töötlemisviisi alusel jagatakse raidkunstiks ja plastikaks.

    • Raidkunst on skulptuuri liik, teoste valmistamine kõvemast materjalist raiumise või nikerdamise teel. Raidkunsti teosed on peamiselt kivi- (graniit, marmor, dolomiit jne) ja puuskulptuurid.
    • Plastika puhul lisatakse karkassile materjali (nt savi või plastiliini), kuni saadakse soovitud kuju. Ka valatud skulptuur on plastika.
    • Brikolaaž (pr bricolage) on kunstiteose loomine leid-asjadest. Materjalid või esemed kombineeritakse skulptuuriks nii nagu nad on, muutmata kujul.
    • Assamblaaž on erisugustest materjalidest koosnev kolmemõõtmeline kunstiteos.

    Installatsioon

    Installatsioon on ruumiline kompositsioon või assamblaaž, mis on loodud teatud keskkonnas, enamasti galeriis eksponeerimiseks. Installatsioonil on enamasti tugev seos ruumiga.

    Lisaks ruumilisele kompositsioonile on levinud heliinstallatsioonid, valgusinstallatsioonid ja videoinstallatsioonid, milles esitatakse vastavalt helisid, valgusmänge või videomaterjali.

    Keraamika

    Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst. Peamised keraamika valmistamise viisid on valamine, vormimine ja pressimine ehk stantsimine. Keraamilist massi põletatakse spetsiaalsetes põletusahjudes selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Põletatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks.

  • Mis on visand?

    Suuremaid ja põhjalikumaid kunstitöid looma hakates on kasulik eelnevalt seda visuaalselt kavandada. Kavandis pannakse paika töö kompositsioon (üldine ülesehitus) või praneeritakse tähtsamaid detaile. Esialgse kavandi tegemiseks kasutatakse visandipaberit.

    Visand on justkui mõtlemisvahend. Paberile võib joonistada mitu pilti ja mitu kihti korraga. Visandipaberil ei pea midagi kustutama, sellel võib ka eksida. Visandipaberile ei pea tegema detailset ja korrektset joonistust. Visandamisel kasutatakse enamasti harilikku pliiatsit, kuid vahest lisatakse ka värvid, et esialgsel kavandil oleks juba näha ka värvide omavaheline sobivus.

  • Mis on autoriõigus?

    Loe koomiksit ja saa teada:

    1. Kes on autor?
    2. Mis on autoriõigus?
    3. Kui kaua on autori looming autoriõigusega kaitstud?
    4. Mis on piraatlus autoriõigusi silmas pidades?
    5. Mida tähendab plagieerimine?
    6. Millal tohib autoriõigusega kaitstud teoseid ilma autori loata kasutada?
  • Mis koht on muuseum?

    Mis koht on muuseum?

    Muuseum on koht, kus säilitatakse, uuritakse ja näidatakse väärtuslikke esemeid või tutvustatakse lugusid. Muuseume on erinevat tüüpi. Valdkonnamuuseum, näiteks ajaloomuuseum, kunstimuuseum, loodusmuuseum tutvustab kõike selle valdkonnaga seotud esemeid ja tegevusi. Teemamuuseum on seotud ühe kindla teemaga, näiteks mänguasjamuuseumis eksponeeritakse mänguasju, spordimuuseumis sportlaste esemeid, medaleid vm spordiga seonduvat. Vabaõhumuuseumid tutvustavad arhitektuuri ja elu-olu eelnevatel aegadel. Tähelepanuväärse inimese mälestuseks loodud muuseum, mis asub tema kodus, on majamuuseum.

    Iga muuseumi kogus on palju erinevaid museaale. Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi. Museaalide kogumit nimetatakse muuseumikoguks. Iga museaal registreeritakse museaalide päevikus ja koostatakse tema kohta täpne andmekogu. Museaale hoitakse arhiivis või eksponeeritakse näitusel või muuseumi külastajatele mõeldud avalikes ruumides. Arhiiv on koht, kus hoitakse ja säilitatakse kõiki arvelevõetud museaale.

    Avalikus kohas (nt muuseumis, näitusel) välja pandud ehk eksponeeritav museaal on eksponaat. Eksponaate näidatakse nii püsinäitusel kui ka näitustel, mis on avatud vaatajatele ainult kindlal ajaperioodil.

    Kunstnike töid eksponeeritakse kunstimuuseumites, galeriides, koduseintel, kunstnike kodulehtedel või virtuaalgaleriides, mis võimaldavad kunstiteoseid vaadelda läbi 360-kraadi videote või läbi tuuride muuseumis virtuaalselt ringi kõndides.

    Virtuaalmuuseum võimaldab läbi arvuti külastada näitusi, kodust lahkumata.

    • Tuntud kunstnike töid  saad uurida Wikiart‘is.
    • Eesti Kunstimuuseum (EKM) pakub kasutamiseks kunstnike töödest koostatud digitaalkogu.
    • Lisaks saad vaadata kunsti ka Eesti muuseumites tehtud videotest Eesti Kunstimuuseumi You Tube kanalil.
    • Google Arts & Culture pakub virtuaaltuuride võimalust paljudes maailma muuseumites (virtuaaltuuri sisenemiseks klikka muuseumi lehel Google Streetview nuppu).
    • Arte kanali 360 VR videod maalidest.

    Külasta virtuaalmuuseume ja virtuaalnäitusi:

    Eesti Loodusmuuseum
    Tallinna Kunstihoone
    Eesti Kunstimuuseum
    Guggenheim muuseum, New York
    Van Gogh Museum, Amsterdam
    Uffizi galerii, Firenze

    Kõige parem tutvuda kunstnike töödega pärismaailmas. Kui sul tekib võimalus külastada mõnda muuseumit või galeriid, kus eksponeeritakse kunstnike töid, kasuta seda võimalust ära!

    Oma kogude tutvustamiseks korraldavad arhiivid ja muuseumid näitusi, infotunde ja koolitusi. Eksponaatidega on võimalik tutvuda igal inimesel iseseisvalt või giidi abiga. Giid ehk reisijuht on inimene, kes tutvustab vaatamisväärsusi või muuseumites eksponaate ja on teejuhiks.

    Audiogiid on kaasaskantav seade või äpp, mis pakub külastajale lisainfot helisalvestise kujul.

    Muuseum ei ole mitte ainult vaatamise koht. Muuseum pakub mitmekesiseid tegevusi. Vaata videost, mida saab teha videomängude muuseumis.

  • Mis on visuaalne kirjaoskus?

    Kunstiteoses on loodud kujutise kõige tähtsam ülesanne edasi anda mingisugust sõnumit või teavet. Sõnumi leidmine algab teosel näha oleva kujutise äratundmisest, asjade ja tegevuste nimetamisest ning lõpeb keerulise tõlgendamisega. Seda nimetatakse kunstiteose analüüsiks. Võimet leida kujutisest sõnum nimetatakse visuaalseks kirjaoskuseks. Visuaalne kirjaoskus hakkab arenema siis, kui vaatajal kujuneb arusaamine sellest, mida ta vaatab.

    Kõik inimesed võivad ühest ja samast kunstiteosest väga erinevalt aru saada.

    Kunstiteose vaatamisel kogetakse ainult seda, mida silmaga nähakse ja oma enda peas mõeldakse (vaataja peas olevad mõtted). Kunstiteose esitlemisel räägib kunstnik oma tööst, endast ja oma mõtetest, mis tal teose loomise ajal või hiljem tekkisid.

    Vaata, mõnda kunstiteost ja mõtle, mida see sulle räägib?

    Mis pildil toimub? Mis kujutisi sa pildilt leiad? Mis on sellel pildil olulist? Mis võiks olla teose pealkiri? Kas oskad ära arvata teose autori, mis ta nimi on? Millal on see teos tehtud? Kui kaua aega võttis selle teose loomine? Kelle jaoks on see teos loodud? Kas sellel teosel on tähendus? Mida kunstnik selle teosega vaatajale tahab öelda? Mis on konstiteose liik? Mis stiilis või tehnikat kasutades see teos on loodud? Missuguseid värve on kunstnik kasutanud? Milline oli selle kunstiteose koht kultuuris, kus see loodi? Milline tähendus on selle teosel tänapäeval? Mida sa tunned seda kunstiteost vaadates? Kas see on sinu arvates õnnestunud töö? Miks? Mis on sinu arvates eriti hästi õnnestunud? Mida sina teeksid teisiti? Mida sa veel saad selle kohta öelda?

    Harjutused

    • Kui vaatad kunstnike poolt loodud teoseid, proovi ette kujutada, kuidas kunstnik saavutas teatud efekti? Kuidas sina saaksid luua samasuguse efekti oma tööd tehes? Milliseid materjale ja vahendeid kasutaksid? Miks?
    • Kuula “pildiraamatu” lugu nägemata pilte ja proovi ette kujutada neid oma mõtetes. Peale loo lõppemist, vaata piltidele. Kas need on sarnased või erinevad sinu ettekujutustest?
    • Vaata vaikides 60 sekundi jooksul kunstniku tööd. Otsi värve. Siis otsi kujundeid.
    • Millised tunded Sul on kui vaatad seda pilti? Kirjuta oma tundmus paberile (või jutusta sellest).
    • Kunstnikud annavad peaaegu alati oma töödele nime. Vaata kunstnike teoseid ja anna neile nimi. Kirjuta see paberile ja aseta nimi kunstiteose kõrvale. Võrdle seda kunstniku pandud nimega. Miks kunstnik valis just sellise nime oma tööle?
    • Kuidas kunstnikud segavad värve? Proovi arvata, mis värv saadakse kui on kaks värvi omavahel segatud. Hiljem võid ise proovida värve segada ning lõpetuseks värvilisi komme süüa.
    • Vaata P. Picasso töid. Sellest lähtuvalt saad teha kujundite päeva. Võid teha kujunditest linna (seinasuuruse kujunditest kokku pandud linn), kujunditest suunamärgid ja juhised ruumis liikumiseks (piktograafid), kantavate kujundite töötoa (koht, kus saab teha paberist mütse, kaelakeesid või kujundada T-särke värviliste kujunditega) ja kujundite keskuse (erinevaid kujundeid saab sorteerida kuju, värvuse ja suuruse järgi). Samal päeval võib ka süüa kujundeid kujutavaid toite (erineva kujuga pastasid, küpsiseid jne)
    • Vaata mitme kunstniku tööd. Vali välja üks pilt uurimaks seda lähemalt. Jutusta oma välja valitud tööst. Miks valisid just selle pildi? Mida kunstnik on oma tööga teinud, et see äratas sinus tähelepanu
    • Kujuta ette, et sa võid jalutada pildi sisse. Mida sa kuuleksid, katsuksid, maitseksid, nuusutaksid?
    • Kuulates muusikat ja maalides, liiguta oma pintslit nii nagu muusika paneb sind tundma.
    • Vaata P. Gauguini maale. Milliseid värve on kunstnik kasutanud looduse maalimisel? Miks kunstnik kasutas oma töödel ebareaalseid värvilahendusi? Maali ka Sina oma pildil näiteks taevas roosaks, muru siniseks ja puud lillaks. Vali just sellised värvid, kui Sulle meeldivad.
    • Vaata erinevaid kunstnike töid. Leia töödelt kõige pisem, kuid tähtis element. Mis Sina arvad, miks kunstnik lisas selle detaili oma tööle?
    • Proovi joonistada või maalida võttes eeskujuks kunstniku töö. Tööle asudes pööra kunstniku pilt enda ees ümber, vaadates ainult kujundeid ja värvilaike, on sul põnevam (ja ka lihtsam) oma tööd teha.
    • Vaata P. Picasso töid kunstniku “sinisest perioodist“. Kuidas teha ühe värvi maali, et erinevad detailid ikkagi silma paistaksid? Võta aluseks üks põhivärv. Segades seda nii musta kui valgega ja teiste põhivärvidega, saadki puhtale põhivärvile ligilähedased värvitoonid.