Digitaalset graafikat kasutatakse meediaruumis kõikjal alates reklaamidest ja pakenditest kuni digitaalsete tööde väljaprindini sisustuselemendina koduseintel maalidena või tapeedina.
Digigraafika võib endas sisaldada joonistamist, maalimist, fotomanipulatsiooni ja 3D skulptuuride loomist. Digikunstis on paberi või lõuendi asemel kasutusel ekraan ja kunstnik kasutab digitaalse teose loomiseks vastavat arvutitarkvara. Tihti valmib digitaalkunsti töö läbi mitme kujundusprogrammi.
Algtõed on samad nagu kunstiski – värvusõpetus, kompositsioon, tüpograafi(k)a, sõnum jne, kuid digigraafika loomisel kasutatakse arvutiprogramme.
Üks esimesi digitaalkunstnikke oli Harold Cohen, kes lõi juba 1970-ndatel esimese arvutiprogrammi AARON spetsiaalselt kunstiga tegelemiseks. Tänapäeval kasutatakse erinevaid kujundusprogramme ning lihtsustatumal kujul on kujundustarkvara kättesaadav ka läbi nutiseadme (näiteks efektide lisamine fotodele).
Kujundaja puutub oma töös kokku ja loob erinevat sisu – illustratsioone, digimaale, firmagraafika komponente, reklaamplakateid, reklaamflaiereid, seisvad ja liikuvad pilte. Lisaks tulevad kasuks teadmised ka heli- ja videofailide töötlusest ning fotograafiast.