Tsüanotüüpia ehk raua-sinitrükk, on fotoprotsess, kus kujutis ilmutatakse paberile rauasisaldusega kemikaalide ning ultraviolettvalguse koostöös. Alusmaterjal (kangas, puit või paber) kaetakse valgustundliku lahusega ning kujutise tekitamiseks asetatakse šablooniga kaetud alusmaterjal UV-valguse / päikese kätte.

Tsüanotüüpia protsess on üle 160 aasta vana. Kõik selles tehnikas tehtud tööd on Preisi sinised. Preisi sinine on kaaliumferrotsüaniid ehk vereleelisesool, tumesinine pigment, mille leiutas pooljuhuslikult alkeemik J.J. Diesbach u 1704. a.

Tööprotsess

Kunstihariduse seisukohast on oluline teadmine, et kunstiõpetus ei seisne mitte ainult valdkondlike tehniliste oskuste õpetamises, vaid ka teiste oluliste pädevuste arendamises, nagu suhtlemisoskus, koostööoskus, kriitilise mõtlemise oskus ja loov probleemilahendusoskus.

Loovust pärssivaid väliseid tegureid on õpetajal võimalik vähendada läbi õppetöö. Lisaks õppetöösse planeeritavatele kunstiainega seotud tegevustele on vaja õpilastel aidata teadvustada loovuse arenguks vajalikke oskusi, õpetada õpilasi analüüsima iseennast, tunnetama oma potentsiaali ja arengu kitsaskohti. Väliseid mõjutegureid, sealhulgas õpetamist ja hindamist võiksid õpilased tajuda pigem informeerivana, motiveerivana ja toetavana kui kontrollivana. Välise motivatsiooni muutmine toob endaga kaasa ka tõenäolised sisemised muutused enesemääratluses ja loovustõkete vähenemise.

Ideaal, mille poole kunstitundides püüelda on õpilaste pädevuste areng tasemele, et ta oskaks oma loovvõimeid edaspidises elus sobival viisil kasutada ja loovustõkkeid ei esine.

Enamasti on õpilased küll teadlikud, et neil on olemas potentsiaal olla loov, kuid nad tegutsevad oma mugavustsoonis ja kalduvad ebakindlusele, mida suurendab sõltuvus välisest tasustamisest (hindamisest). Uuritud õpilased on valmis probleemide tekkimisel kasutama oma teadmisi, oskusi ja kogemusi, kuid divergentse mõtlemisoskuse vähesus võib olla loovust pärssivaks teguriks ning hirm ebaõnnestumise ees suurendab harjumuste kohaselt tegutsemist ja püüdu reeglitele alluda.

Loe täpsemalt loovustõkete kohta Kristin Braksi (Kutti) magistritöö raames teostatud uurimusest Loovust mõjutavad tegurid ja loovustõkked kunstitundides III kooliastme näitel.