Braks Art

Paintings, graphics, prints, design

Author: Kristin

  • Loovus ja loovustõkked üldhariduskoolis

    Loovus ja loovustõkked üldhariduskoolis

    Kunstihariduse seisukohast on oluline teadmine, et kunstiõpetus ei seisne mitte ainult valdkondlike tehniliste oskuste õpetamises, vaid ka teiste oluliste pädevuste arendamises, nagu suhtlemisoskus, koostööoskus, kriitilise mõtlemise oskus ja loov probleemilahendusoskus.

    Loovust pärssivaid väliseid tegureid on õpetajal võimalik vähendada läbi õppetöö. Lisaks õppetöösse planeeritavatele kunstiainega seotud tegevustele on vaja õpilastel aidata teadvustada loovuse arenguks vajalikke oskusi, õpetada õpilasi analüüsima iseennast, tunnetama oma potentsiaali ja arengu kitsaskohti. Väliseid mõjutegureid, sealhulgas õpetamist ja hindamist võiksid õpilased tajuda pigem informeerivana, motiveerivana ja toetavana kui kontrollivana. Välise motivatsiooni muutmine toob endaga kaasa ka tõenäolised sisemised muutused enesemääratluses ja loovustõkete vähenemise.

    Ideaal, mille poole kunstitundides püüelda on õpilaste pädevuste areng tasemele, et ta oskaks oma loovvõimeid edaspidises elus sobival viisil kasutada ja loovustõkkeid ei esine.

    Loovust mõjutavate tegurite vastastikmõjud

    Enamasti on õpilased küll teadlikud, et neil on olemas potentsiaal olla loov, kuid nad tegutsevad oma mugavustsoonis ja kalduvad ebakindlusele, mida suurendab sõltuvus välisest tasustamisest (hindamisest). Uuritud õpilased on valmis probleemide tekkimisel kasutama oma teadmisi, oskusi ja kogemusi, kuid divergentse mõtlemisoskuse vähesus võib olla loovust pärssivaks teguriks ning hirm ebaõnnestumise ees suurendab harjumuste kohaselt tegutsemist ja püüdu reeglitele alluda.

    Loe täpsemalt loovustõkete kohta Kristin Braksi (Kutti) magistritöö raames teostatud uurimusest Loovust mõjutavad tegurid ja loovustõkked kunstitundides III kooliastme näitel. 

  • Mis on visuaalne kirjaoskus?

    Kunstiteoses on loodud kujutise kõige tähtsam ülesanne edasi anda mingisugust sõnumit või teavet. Sõnumi leidmine algab teosel näha oleva kujutise äratundmisest, asjade ja tegevuste nimetamisest ning lõpeb keerulise tõlgendamisega. Seda nimetatakse kunstiteose analüüsiks. Võimet leida kujutisest sõnum nimetatakse visuaalseks kirjaoskuseks. Visuaalne kirjaoskus hakkab arenema siis, kui vaatajal kujuneb arusaamine sellest, mida ta vaatab.

    Kõik inimesed võivad ühest ja samast kunstiteosest väga erinevalt aru saada.

    Kunstiteose vaatamisel kogetakse ainult seda, mida silmaga nähakse ja oma enda peas mõeldakse (vaataja peas olevad mõtted). Kunstiteose esitlemisel räägib kunstnik oma tööst, endast ja oma mõtetest, mis tal teose loomise ajal või hiljem tekkisid.

    Vaata, mõnda kunstiteost ja mõtle, mida see sulle räägib?

    Mis pildil toimub? Mis kujutisi sa pildilt leiad? Mis on sellel pildil olulist? Mis võiks olla teose pealkiri? Kas oskad ära arvata teose autori, mis ta nimi on? Millal on see teos tehtud? Kui kaua aega võttis selle teose loomine? Kelle jaoks on see teos loodud? Kas sellel teosel on tähendus? Mida kunstnik selle teosega vaatajale tahab öelda? Mis on konstiteose liik? Mis stiilis või tehnikat kasutades see teos on loodud? Missuguseid värve on kunstnik kasutanud? Milline oli selle kunstiteose koht kultuuris, kus see loodi? Milline tähendus on selle teosel tänapäeval? Mida sa tunned seda kunstiteost vaadates? Kas see on sinu arvates õnnestunud töö? Miks? Mis on sinu arvates eriti hästi õnnestunud? Mida sina teeksid teisiti? Mida sa veel saad selle kohta öelda?

    Harjutused

    • Kui vaatad kunstnike poolt loodud teoseid, proovi ette kujutada, kuidas kunstnik saavutas teatud efekti? Kuidas sina saaksid luua samasuguse efekti oma tööd tehes? Milliseid materjale ja vahendeid kasutaksid? Miks?
    • Kuula “pildiraamatu” lugu nägemata pilte ja proovi ette kujutada neid oma mõtetes. Peale loo lõppemist, vaata piltidele. Kas need on sarnased või erinevad sinu ettekujutustest?
    • Vaata vaikides 60 sekundi jooksul kunstniku tööd. Otsi värve. Siis otsi kujundeid.
    • Millised tunded Sul on kui vaatad seda pilti? Kirjuta oma tundmus paberile (või jutusta sellest).
    • Kunstnikud annavad peaaegu alati oma töödele nime. Vaata kunstnike teoseid ja anna neile nimi. Kirjuta see paberile ja aseta nimi kunstiteose kõrvale. Võrdle seda kunstniku pandud nimega. Miks kunstnik valis just sellise nime oma tööle?
    • Kuidas kunstnikud segavad värve? Proovi arvata, mis värv saadakse kui on kaks värvi omavahel segatud. Hiljem võid ise proovida värve segada ning lõpetuseks värvilisi komme süüa.
    • Vaata P. Picasso töid. Sellest lähtuvalt saad teha kujundite päeva. Võid teha kujunditest linna (seinasuuruse kujunditest kokku pandud linn), kujunditest suunamärgid ja juhised ruumis liikumiseks (piktograafid), kantavate kujundite töötoa (koht, kus saab teha paberist mütse, kaelakeesid või kujundada T-särke värviliste kujunditega) ja kujundite keskuse (erinevaid kujundeid saab sorteerida kuju, värvuse ja suuruse järgi). Samal päeval võib ka süüa kujundeid kujutavaid toite (erineva kujuga pastasid, küpsiseid jne)
    • Vaata mitme kunstniku tööd. Vali välja üks pilt uurimaks seda lähemalt. Jutusta oma välja valitud tööst. Miks valisid just selle pildi? Mida kunstnik on oma tööga teinud, et see äratas sinus tähelepanu
    • Kujuta ette, et sa võid jalutada pildi sisse. Mida sa kuuleksid, katsuksid, maitseksid, nuusutaksid?
    • Kuulates muusikat ja maalides, liiguta oma pintslit nii nagu muusika paneb sind tundma.
    • Vaata P. Gauguini maale. Milliseid värve on kunstnik kasutanud looduse maalimisel? Miks kunstnik kasutas oma töödel ebareaalseid värvilahendusi? Maali ka Sina oma pildil näiteks taevas roosaks, muru siniseks ja puud lillaks. Vali just sellised värvid, kui Sulle meeldivad.
    • Vaata erinevaid kunstnike töid. Leia töödelt kõige pisem, kuid tähtis element. Mis Sina arvad, miks kunstnik lisas selle detaili oma tööle?
    • Proovi joonistada või maalida võttes eeskujuks kunstniku töö. Tööle asudes pööra kunstniku pilt enda ees ümber, vaadates ainult kujundeid ja värvilaike, on sul põnevam (ja ka lihtsam) oma tööd teha.
    • Vaata P. Picasso töid kunstniku “sinisest perioodist“. Kuidas teha ühe värvi maali, et erinevad detailid ikkagi silma paistaksid? Võta aluseks üks põhivärv. Segades seda nii musta kui valgega ja teiste põhivärvidega, saadki puhtale põhivärvile ligilähedased värvitoonid.
  • Haiku

    Haiku

    Minu jaoks on haiku eelkõige meelteseisund, aga samas ka lõbus harjutus loovuse arendamiseks ja ka keeleoskuse rikastamiseks. Haikut on võimalik igal ajahetkel oma mõtetes paika sättida, otsida õiget sõna või väljendit, mis sobiks. Mõned minu kirjutatud haikud, mis on ilmavalgust näinud, on siin lugemiseks. Haiku on jaapani päritoluga zen-budismi vaimsust kandev luulevorm, mille traditsioon ulatub 12. sajandisse, kuid alles 19. sajandil hakati seda 3-realist luuletust kutsuma haikuks. Haiku kasvas välja rohkete reeglitega kindlaksmääratud teemadel koostatud 17+14-silbilisest renga esimestest värsiridadest, mida koostasid ja komponeerisid mitmed budistlikud meistrid koos pikema aja jooksul.

    Haiku järgib renga traditsioone ja klassikalisel kujul koosneb kolmest värsist, kus silpide arv on vastavalt 5+7+5. Esimesed renga värsiread ehk hokku on olulise tähtsusega. Hokku on hoolikalt läbimõeldud ja moodustab ka eraldiseisva terviku, millele järgnevad rengas spontaansemad värsiread. Hokku annab luuletusele meeleolu ja tooni ning sisaldab võtmesõna või lõpetavat sõna kireji-t. 15-17. sajandil liikusid luuletaja Sōgi (1421-1502) ja Sōkan (1539/40) budistide esindajad, Matsuo Bashō (1644-1694), Uejima Onitsura (1661-1738) jt reeglitevabama ja populaarsema luulevormi haikai no renga poole, lähtudes siiski renga struktuurist, ja arendasid välja luulevormi, mis oli arusaadav ka lihtrahvale. Haikai no renga tõi värssidesse kujundeid pigem argipäevastest teemadest, mis aga vähendas renga spirituaalset olemust ja muutis selle luulevormi olemuse budistlike vaimuinimeste silmis maitsetuks.

    19. sajandi lõpul Jaapani maailmale avanedes ilmnesid luuletraditsioonides ka läänest saabuvad mõjud, mis viisid spirituaalsed zen-budistlikud renga ja haikai no renga peaaegu täieliku hääbumiseni hoolimata selle aja suurmeistrite Yosa Buson (1716-1784) ja Kobayashi Issa (1762-1826) pingutustest Bashō algatatud hokku-traditsiooni jätkamisel. Igapäevastest asjadest kirjutava Läänemaailma luuletraditsioonide sissetungist jaapani värssidesse nägi kasu poeet Masaoka Shiki (1867-1902), kes tõstis esile hokku kui iseseisva luuletuse ja nimetas argipäevastest asjadest rääkivad värsiread haikuks andes sellega uue hingamise jaapani traditsioonide jätkumisele luules. Shiki kohaselt on haiku midagi ülemat, mida meie kujutluspilt võib luua argielust.

    Traditsioonilisel haikul on kolm reeglit: see koosneb 5+7+5 silbist, selles on vihje aastaajale ning esimese, teise või kolmanda värsirea lõpus kasutatakse kireji-t ehk võtmesõna või lõpetavat sõna (see võib olla ka kirjavahemärk või paus), mis jagab värsiread kaheks eraldiseisvaks, kuid omavahel hästi seotud mõtteks ja annab haikule alatooni.

    Vabamad ja Läänelikumad haikud on loobunud vihjele aastaajast ja kirjeldavad hetke elust enesest ka inimsuhete teemal ja kasutavad erinevait silpide arvu (3+5+3, üherealine, ühesõnaline, vertikaalne vorm, ringvorm, tõmblukk tühikureaga keskel).

    Mõned näited erivormidest:

    ***

    lily:
    out of the water
    out of itself

    bass
    picking bugs
    off the moon
    — Nick Virgilio, Selected Haiku, 1988

    ***

    Whitecaps on the bay:
    A broken signboard banging
    In the April wind.
    — Richard Wright, collected in Haiku: This Other World, 1998

    ***

    meteor shower…
    a gentle wave
    wets our sandals
    — Michael Dylan Welch, HSA Newsletter XV:4, Autumn 2000

    ***

    an icicle the moon drifting through it
    — Matsuo Allard, Bird Day Afternoon, High/Coo Press, 1978

    ***

    tundra
    — Cor van den Heuvel, the window-washer’s pail, 1963

    ***

    beneath
    leaf mold
    stone
    cool
    stone
    — Marlene Wills, the old tin roof, 1976

    ***

                     buoyed up    on the rising tide
    a fleet of head boards    bang the wall
    — John Carley, Magma No 19, 2001

    Kristin

    *Teksti koostamisel on kasutatud Briti Muuseumi 2002. a. väljaannet “Haiku”, mille koostajaks on David Cobb.

  • Koduleht, e-pood, blogi

    Koduleht, e-pood, blogi

    Kodulehe ülesehitus saab alguse külastajauuringust ja kodulehe struktuurist, mis on nö skelett, mille peale disainer hakkab looma “nahka” ehk visuaalset väljanägemist. Kodulehe väljatöötamisel määrab kujundaja koostöös kodulehe tellijaga ära kodulehe värvigamma, kirjastiilid, fotode ja graafika paigutuse ja tekstide asetuse või rakendab olemasolevaid stiilinõuded ning lähtuvalt külastajauuringust pannakse paika kliendi teekond.

    Kodulehe valmistamisel WordPressiga seadistatakse esmalt sisuhaldussüsteem ja määratakse kodulehe väljanägemine. Seejärel luuakse sisu ja lisatakse muud vajalikud atribuudid.

    Kuvandilooja
    kodulehe kujundamine
  • Küljendamine

    Küljendamine

    Küljendamine on arvutis teksti, graafika ja fotode vormindamine ja paigutamine terviklikuks lahenduseks. Küljendamist rakendatakse raamatute, ajalehtede, ajakirjade, kataloogide, infovoldikute, brošüüride, kasutusjuhendite, reklaammaterjalide, aastaraamatute, reklaamartiklite jne valmistamises.

    Küljendatud materjali väljundiks on enamasti PDF (interaktiivne või trükiettevalmistusega).

    TL_IB_Jun-Jul15_Page_1
    Kevadtorm2
  • Allergic to milk

    Allergic to milk

    Thats fun part in my job! Designer Tim Bluz came up with his “Allergic to milk” collection, which exceeded all expectations. “If I can’t drink milk, I can wear it!” he said. His clothing designs got inspiration from the Estonian dairy products packaging design. The technical execution and setup of the designs began several months before the stage. Ideas, designs, drawings, fabric print samples… failures and successes. The final result on the stage is many times better than I could imagine from the desktop monitor.

    Many thanks to Tim, who took me along and trusted me in the project, it was a great honor for me to be a background force.

    Read news and see photos ‹ Anne ja Stiili Delfi story.

    Photo credits: Maksim Toome

  • Packaging design for dairies

    Packaging design for dairies

    Packaging design is one part of the process of creating a packaged product. Packaging for the food industry is particularly demanding. The process of developing the visual design starts with determining the requirements for the package: package dimensions and shape, marketing appearance, volume of texts and printed material. For the packaging of certain types of products, there are special requirements established by law that must be taken into account. It is no less important to know the preferences of the consumer, who finally chooses a product with attractive packaging in the store.

    See some of my designs for yoghurts:

  • Ambigramm

    Ambigramm

    Ambigramm on sõna, kunstivorm või muu sümbol, mille elemendid säilitavad oma tähenduse, kui vaadelda kujundit erinevast suunas, perspektiivis või orientatsioonis. Seda kasutatakse näiteks tatoveeringute kujutistes ja logodes. Trinket Design logo on samuti ambigramm.

    Ambigrammi loomine on keerukas protsess ja kõikide sõnadega see ei pruugigi õnnestuda. Galeriis on mõned minu poolt loodud ambigrammi näited, mis pöörates 180º jäävad samaks.

  • Viru Valge disainikonkursi võidutööde ühisnäitus Saku Suurhallis

    Viru Valge disainikonkursi võidutööde ühisnäitus Saku Suurhallis

    AS Liviko korraldas 2015.a Eesti tootedisaini konkursi, eesmärgiga leida kodumaisest viljast valmistatud kvaliteetviinale Viru Valge kogu pudelit ümbritsev kujundus ning vääristada Eesti disainerite tänapäevast loomingut. Viru Valge disainikonkursile esitati 414 kujundustööd. Minu töö oli üks nendest, mis pääses finaali. AS Liviko korraldas disaini võidutööde ühisnäituse Saku Suurhallis.