Mis on kunstitehnikad?

Maal

Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst jaotatakse teose loomisel kasutatavate vahendite või tehnikate järgi:

• Akvarell on vesivärv ja maalitehnika, mille puhul värv kantakse pinda laseerivalt märjalt-märga tehnikas või kihtide viisi paberile, siidile või pärgamendile. Laseerimine – maalimisvõte, mille puhul mitu läbipaistvat värvikihti kantakse üksteise peale.
• Guašš on vesivärv, mis katab pinda läbipaistmatu kihina.
• Fresko on seinamaalitehnika, mille puhul lubjaveega segatud pigmentvärvidega maalitakse niiskele lubikrohvitud pinnale.
• Seko (secco) on seinamaalitehnika, kus temperavärvidega maalitakse kuivale krohvile.
• Pastell on kuivast värvipigmendist pressitud pehme kriiditaoline pulk ja sellega loodud teos.
• Õlipastell (rasvakriit) on õlilisandiga pastellipulk ja sellega loodud teos.
• Rasvakriit on pigmendist ja rasval põhinevast sideainest pressitud pulk joonistamiseks või maalimiseks.
• Tempera on veega segatav värv, mis koosneb pigmendist, teatud sideainest jne. Munatempera puhul on sideaineteks munavalge ja/või munakollane; kaseiintempera puhul kaseiin jne. Temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule.
• Õli – õlivärv on meedium maalimiseks, mis koosneb värvipigmendist, linaõlist jm lisanditest. Õlimaal tehakse õlivärvidega peamiselt krunditud alusele (nt puittahvlile, lõuendile, vaskplaadile, vineerile, papile vms).
• Akrüül on kiiresti kuivav veepõhine sünteetiline emulsioonvärv. Akrüülvärvid on vees lahustuvad, ent kuivanult muutuvad veekindlaks. Akrüülmaali teos võib sarnaneda akvarell- või õlimaaliga, kui värvile on töö tegemise ajal lisatud erinevaid pastasid, geele või meediume.

Fotokollaažis kasutatakse teose loomisel fotosid.

Graafika

Graafika on kujutava kunsti liik, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad.

• Joonistamine on mingile pinnale visuaalsete kujundite tegemine joonistusvahenditega – näiteks pliiatsi, sule, sangviini, puusöe või kriidiga. Joonistamise lõpptulemus on joonistus.
• Joonestamine on tehniline joonistamine. Joonestamise lõpptulemuseks on plaanid.
• Kalligraafia on ilukiri ehk kirjakunst, milles antakse kirjamärkidele kaunis kuju.

Trükigraafikas on graafilise töö tulemuseks paberile trükitud pilt. Väljendusvahenditeks on joon, punkt, mustad ja valged, aga ka värvilised pinnad. Trükigraafika jagatakse erinevate tehnikate alusel:

• Kõrgtrükk on trükimenetlus, mille puhul kujutis saadakse trükivormi kõrgemalt osalt. Kõrgtrüki tehnikad on: ksülograafia, linoollõige, plastikaatlõige, puugravüür, puulõige, vahtplasttrükk.
• Sügavtrükk on graafikatehnika, mille puhul jäljendi jätavad trükivormi süvendid, kuhu trükivärv on sisse tampoonitud või pressitud. Sügavtrüki tehnikad on: akvatinta, etsing ehk söövitus, kuivnõel, metsotinto, ofort, pehmelakk ehk vernis mou, reljeeftrükk ehk embossing, vasegravüür.
• Lametrükk on graafikatehnika, kus trükivormi trükkivad ja mittetrükkivad osad on samal tasapinnal. Lametrüki tehnikad on: diatüüpia, monotüüpia, giclée-trükk, koopiatrükk, litograafia ehk kivitrükk, contre-épreuve ehk vastastrükk.
• Võrktrükk, sõeltrükk –  trükivormiks on raamile pingutatud võrk, mittetrükkivate osade moodustamiseks kaetakse võrgu vastavad osad kihiga, mis värvi läbi ei lase. Siia alla kuulub serigraafia ehk siiditrükk.

Kujundusgraafika ehk tarbegraafika ehk graafiline disain on graafika alaliik, mis tegeleb esemelise keskkonna graafilise kujundamisega. Kirja, värvi ja vormi abil kujundatakse ja näitlikustatakse informatsiooni pildikeeles. Kujundusgraafika tooted (teosed) on näiteks raamatud, ajalehed, veebilehed, plakatid, reklaamid meedias, pakendid, kaubamärgid, logod, voldikud jne.

Arvutigraafika on graafika alaliik, mis tegeleb kujutiste loomisega tarkvara abil.

• Rastergraafika on arvutigraafika, mille puhul arvuti tarkvara kasutab kujutise salvestamiseks üksikuid punkte e piksleid, millest igaühel on oma värv ja igaüks on teistest sõltumatult töödeldav. Mida suurem on punktitihedus e resolutsioon, seda kvaliteetsem on pilt. Sellel põhinevad programmid Adobe Photoshop, Corel Photopaint jt.
• Vektorgraafika on objekt-orienteeritud graafika, mille puhul arvuti tarkvara kasutab kujutise esitamiseks geomeetrilisi valemeid. Vektorgraafikas loodud pilte võib piiramatult suurendada ning vähendada, ilma et kujutise kvaliteet halveneks. Sellel põhinevad programmid Adobe Illustrator, Corel Draw, Macromedia Freehand jm.

Segatehnika

Segatehnika on tehnika, mis kombineerib erinevaid kunstiliike ja -vahendeid ühes ja samas kunstiteoses.

Skulptuur

Skulptuur on kolmemõõtmeline või ruumiline kunstiteos. Klassikalises mõttes valmistatakse skulptuure kas modelleerides (savi), valades (pronks) või välja puhastades (marmor). Materjali ja töötlemisviisi alusel jagatakse raidkunstiks ja plastikaks.

• Raidkunst on skulptuuri liik, teoste valmistamine kõvemast materjalist raiumise või nikerdamise teel. Raidkunsti teosed on peamiselt kivi- (graniit, marmor, dolomiit jne) ja puuskulptuurid.
• Plastika puhul lisatakse karkassile materjali (nt savi või plastiliini), kuni saadakse soovitud kuju. Ka valatud skulptuur on plastika.
• Brikolaaž (pr bricolage) on kunstiteose loomine leid-asjadest. Materjalid või esemed kombineeritakse skulptuuriks nii nagu nad on, muutmata kujul.
• Assamblaaž on erisugustest materjalidest koosnev kolmemõõtmeline kunstiteos.

Installatsioon

Installatsioon on ruumiline kompositsioon või assamblaaž, mis on loodud teatud keskkonnas, enamasti galeriis eksponeerimiseks. Installatsioonil on enamasti tugev seos ruumiga.

Lisaks ruumilisele kompositsioonile on levinud heliinstallatsioonid, valgusinstallatsioonid ja videoinstallatsioonid, milles esitatakse vastavalt helisid, valgusmänge või videomaterjali.

Keraamika

Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja -kunst. Peamised keraamika valmistamise viisid on valamine, vormimine ja pressimine ehk stantsimine. Keraamilist massi põletatakse spetsiaalsetes põletusahjudes selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks. Põletatakse ka selleks, et moodustada keraamiliste esemete pinnale glasuur, mis muutub põletuse käigus pulbrist klaasjaks massiks.